Aafrika "iminature"

See on Mari ajaveeb. Viibin kolm kuud Aafrikas riigis nimega Kamerun. Sattusin siia vabatahtlikuna läbi Globaalse Hariduse Võrgustiku (GLEN), vaata täpsemalt www.glen-europe.com, ning tegelen laste keskkonnaharidusega, kliimamuutuste õpetamisega koolides programmi GLOBE abil, www.globe.gov. Kirjutan siia oma muljeid ja m6tteid. Lugege aga ning j2tke kommentaaride alla teateid!

Name:
Location: Estonia

Monday, September 25, 2006

Haiguslugu

Kuna nyyd termomeeter rahustavat 36,7 n2itab, on paras ag teha v2ike ylevaade, mis siis vahepeal juhtus.
Kolmap2eval k2isin doktorionu juures, kus siis kuulati yle, tehti vajalikud testid ning teatati, et mul on malaaria. Raviks sain tabletid, mida v6tta kolm p2eva, hommikul ja 6htul neli tykki ja veel rauatablette, mida j2rgneva kuu jooksul iga p2ev neelata ja paratsetamooli. Kusjuures hommikupoolikul arsti juurde minnes oli mu teisip2eva 6htul alanud k6rge palavik alla l2inud. Kui nyyd koju j6udsin, t6usis palavik j2lle, ning 66seks 39 kraadi, ehk rohkemgi, saavutatud. Neljap2eva ja reede veetsin pidevas palavikus, mis k6ikus natuke 39 ja 40,5 vahel olenevalt kas v6tsin paratsetamooli v6i mitte ning kas jahutasin end kylma veega v6i mitte, viimast v2ga tihti ei teinud, sest meie kraan ei t66tanud ja Simone pidi 2mbriga vett kandma. Reede p2rastl6unal helisasin arstila ja kysisin kui kiiresti need rohud m6juma peaksid ning ta kamandas mind koha haiglasse. Kuna mul oli nii k6rge palavik, et toast v2lja minek tundus meeletult piinarikas, siis leppisime kokku, et tulen j2rgmisel hommikul. Reede-laup2eva 66 oli eriti imelik. Ma ei maganud yldse, sest olin kaks p2eva juba ainult maganud vaid olin t2itsa yleval. Aga m6tted muutusid j2rsku v2ga selgeks ja neid tuli meeletus koguses. Lamasin voodis ja miski nagu sadas mulle koguaeg p2heyks m6te v6i m6tiskelu ei j6udnud 2ra l6ppeda, kui teine hoopis tesest valdkonnast ning veelgi huvitavam asemele kukkus. Enam ma neid v2ga ei m2leta, aga m6tlesin n2iteks kaks luuletust v2lja, mis j2id kahjuks paberile m2rkimata... See v6ib olla mingi sarnane tunne nagu laava tunneb, kui ta hakkab kiviks muutuma :). Sest hommikuks oli palavik j2lle alla l2inud. Just paras, et teha v2ike jalutusk2ik haiglasse.
Haiglas v6eti veel yks vereproov ja n2idati k2tte voodi. Kell 10 sain endale n6ela veeni, mille kaudu tilkus verre 8 tundi vedelikku, kuna selle l6puks oli ikka veel palavikuks 38,8 (sest kohale j6udes hakkas mul j2llegi palavik t6usma), siis systiti musse mingit meeletut kanget palavikualandajat, mis kohe suure "prauhhi"ga temperatuuri 35,5 peale viis. Kylm!!! 66seks pandi j2rgmine tilkuja. Ja hommkikuks terve. Tegelikult tahtsid nad mind ka j2rgmiseks 66ks haiglasse j2tta, aga kuna ma olin meeletult r2pane ja palavikku ju enam polnud, siis otsustasin ikka koju minna ning lubasin kohe kohale joosta, kui palavik t6usma hakkab. Ei hakanud, ei hakanud, ei hakanud, ei hakanud!!!!!!! EI HAKKA ENAM KUNAGI!!!!!!!!!
Arst ytles, et mul ei olnud seda tavap2rast malaariapalaviku k6ikumist, kuna mul ei ole selleks piisavalt immuunsussysteemi. Sama asi on ka lastega, kelle puhul tuleb v2ga ettevaatlik olla. Yks v2ike vapper tydruk oli ka parajasti malaariaga haiglas. P2ris kahju, aga loodan, et temagi tuli l2puks edukalt v2lja.
Haigla. Haiglas ma koguaeg kontrollisin, et mis nad ikka minuga teevad ja miks ja miks just nii on kasuli - tyytasin p2ris palju oma kysimustega, aga nad oskasid ikka vastata ka. Ning muidugi kontrollisin, et k6ik n6elad oleksid korralikult pakendatud enne kui need minusse l2hevad, mis tundus korras olevat. Samas oli naljakas, et n2iteks meie vooditel ei olnud moskiitov6rkusid - see haigla oli ju t6sine malaarialeviku pesa. Mind isegi n6elas seal yks s22sk, kelle Fred 6nneks kiiresti tappa suutis, mis peale me otsustasime, et tuleb paluda Simonel moskiitov6rk tuua. Arvatavasti ymberkaudsed inimesed seda haiglat eriti ei armasta, kui sealt muutkui malaariaga s22ski valla p22seb. Ja sama yllatav oli WC. R22kimata sellest, et ei mingitprillaluda, seal polnud isegi seepi mitte. Kuna mul oli yks hotelli Prezdiiz-p2evilt alles j22nud seep kotis, siis 6nnistasin neid lahkudes sellega.
Ja yks suur j2reldus k6igele sellele mis toimus on, et ma olen ikka meeletult 6nnelik, et elan ning ning pole 6rna aimugi millega ma olen 2ra teeninud selle 6nne olle siin ja praegu koos niiv2rd toredate inimestega, kes on nii meeletult abivalmid ja tuju yleval hoidjad ja hoolivad ja armsad....
Ning alates eilsest meil j2lle kraanid t66tavad, Simone leidis pesumasina, kus k6ik meie meeletult r2pased riided (veel m2eronimisest) 2ra pesta ja t2na sirab taevas kuldne p2ike. Mida paremat v6ib yks inimene tahta!
P2ikest teilegi!

1 Comments:

Anonymous Anonymous said...

Tere!
Meil on ka hea meel, et Sa ikka reibas oled ja et Sul palju häid ja hoolitsevaid Sõpru seal ümber on.
Muidugi tuleb vaadata, et need sääsed sindrinahad Sinult teistele patsille ei kanna kui Sul tõesti see va malaaria on muidugi võivad nad koos külmetushaigusega olla.
Ole ikka edasi tubli ja hoolas oma tervise eest!
Palju terviseid Sinule ja Sinu sõpradele ja meie poolt Suur Tänu
eriti Simonele.
Meil siin on ka ilusad päikselised soojad ilmad tõeline Vana Naiste Suvi.
Õunu on palju!
Isa, Ivika, Ema, LKKI.
Parane hästi!

11:54 AM  

Post a Comment

<< Home